Isiklikud Lood – Huvitav lugu Bhagavad Gitaga

Seoses saabuva Srila Prabhupada raamatute levitamise kuuga meenutan ühe loo, mis juhtus minuga sellel suvel. Osalesime esoteerikafestivalil „Leia end“ ja nagu ikka, pakkusime seal samosasid, maiustusi, suppi ja muud söödavat. Päevad olid pikad ja vahepeal otsustasin veidi ringi jalutada ning vaadata, kes sellisel üritusel osalevad ning mida nad pakuvad. Võtsin kaasa ka ühe Bhagavad Gita, selleks, et kui kellegiga jutuks läheb, siis saaksin talle seda tutvustada.

Bhagavad Gita

Oli keskpäev ja kõikjal toimusid aktiivsed üritused: erinevad loengud, töötoad ja praktikad, kõik õues, kuna ilm oli suviselt ilus. Jäin peatuma ühe telgi ees, kus üks naisterahvas rääkis mikrofon käes läbi kõlarite sinna kogunenud inimestele. Rahvast oli seal suhteliselt palju, hinnanguliselt umbes 50 inimest. Üsna pea sain aru, et tegemist on ühe erilise naisterahvaga, Leili Roodeniga Inglismaalt, kes näeb inimesi ümbritsevaid energiavälju. Peagi lõpetas ta loengu ja pakkus osalejatele välja, et hakkab neid ühekaupa vaatama ja ütleb mõne sõna igaühe biovälja kohta.

Inimesed seisid enamasti püsti ning loengupidaja hakkas mikrofoniga liikuma, peatus igaühe ees ja kirjeldas, mida ta näeb. Ta rääkis värvidest ja nimetas ka piirkondi, mis olid problemaatilised. Paljud avaldasid imestust, kuna tundus, et naine tõesti nägi rohkem, kui me tavaliselt oleme harjunud nägema. Tasapisi liikus ta mulle lähemale. Seisin veidi tagapool teistest ja minu ees oli mitu inimest. Kui selgeltnägija jõudis kohakuti selle grupiga, kus ma seisin, siis sattus ta ootamatult segadusse. Kui ta seni oli väga soravalt rääkinud kõigist, siis nüüd ta vaikis ja peale väikest hetke ütles, et midagi häirib teda.

Ta liikus mulle lähemale, oli ilmselgelt segaduses ning palus ühel mehel meie grupist eemale minna. Kuid see ei aidanud. Seejärel tuli ta mulle üsna lähedale ning palus mul ja minu kõrval seisval noormehel minna umbes 10 meetrit eemale. Läksime. Ta tuli seisis meie ette ja peale väikest hetke palus mul omakorda minna üksinda veel 10 meetrit eemale. Kogu kogunenud rahvas oli pööranud meie poole ja jälgis huviga, mis edasi saab. Naine jäi teise noormehe ette ja hakkas tasapisi rääkima. Ta ütles, et näeb sellel mehel musta laiku paremal pool kõhupiirkonnas. Noormees kinnitas selle peale, et tõesti, hiljuti oli tal olnud song ning ta läbis operatsiooni.

Nüüd oli siis kord minu käes. Seisin kõigist eemal, käed raamatuga seljal ning naisterahvas tuli mulle lähemale. Ta peatus ja oli taas segaduses. Lõpuks ta ütles: “Ma ei saa aru, mis toimub, ma ei saa Teile ligi! Ma ei saa ligi, midagi segab!“. Ta pöördus, jättis mind sinnapaika ja jätkas teiste osalejatega.

Seisin seal hämmelduses erilisest tähelepanust ning veidrast juhtumist. Hakkasin kohe mõtlema Bhagavad Gita peale, mis oli mul olnud seljataga. Ning mu uudishimu kasvas. Mõne aja pärast, kui üritus oli lõppenud ja rahvas oli telgi juurest lahkunud, otsustasin oma uudishimu rahuldada ning läksin uuesti selle naise juurde.

Ta võttis mind vastu, kutsus telki ja pakkus istet. Tänasin teda ja uurisin, mis võis teda segada minu juures. Ta vaatas mind uuesti ja selgitas, et ta ei pääse läbi minu energiavälja katvast kihist. Panin Bhagavad Gita lauale ja küsisin, kas asi võib olla selles raamatus. Ta palus mul panna raamat maha. Selgitasin, et tegemist on püha raamatuga ja ma ei pane teda maha. Leidsime ühe teki, laotasime selle väljas murule ning panime Gita sinna peale. Naine keskendus ja ütles mulle, et näeb raamatu kohal energiasammast, umbes 1 – 1,5 meetrit kõrget. Ta pöördus minu poole ja ütles: „Teid kattev kiht hakkab õhenema, ma näen juba erinevaid värve teie ümber!“

Ta lisas: “See on väga eriline raamat, seal on sees väga erilised lood. Ja teil on selle raamatuga väga tugev side.“ Peale väikest vestlust küsis ta minult: „Kas te soovite, ma võtan selle energiasamba maha raamatult, et ta ei segaks teid?“ Mu vastus sellele oli loomulikult eitav, ütlesin talle, et minu jaoks pole see probleem.

Hiljem mõtlesin, et oleks võinud tal siiski proovida mõjutada Bhagavad Gita energiat ja jälgida, kuidas ta sellega hakkama oleks saanud.

Kui me midagi ei näe või ei taju oma meeltega, siis see ei tähenda, et seda pole olemas. Meie meeled on ebatäiuslikud, aga sellised lood avardavad meie maailma ja aitavad mõista jõudu, mis peitub pühakirjades.

Vraja Krishna Das